Ajaloo perioodid
seilasid nad ka üle tormise mere. Merel liikus viikingilaev peamiselt suure
nelinurkse purje abil, ranniku läheduses või jõgedel sõitmiseks langetati aga
mast ning asuti aerutama. Kui vähegi võimalik, purjetasid viikingid ranniku
nägemisulatuses ning päevavalgel. Avamerd ületades kasutati navigeerimiseks
päikest ja tähti. Õige tee leidmiseks pandi teraselt tähele ka tuulte suunda,
merelinde, lainete iseloomu.
Paremini säilinud viikingilaevad on leitud rikaste viikingipealike matustest,
tuntumatena võiks nimetada Osebergi ja Gokstadi laevu Norras. Ehkki ka neil
juhtudel on puit siiski enamasti kõdunenud, kuid laeva kuju saab restaureerida
säilinud raudosade järgi. On teada ka rohkesti drakkareid kujutavaid pilte.
Tänapäeval on ettevõtlikud inimesed Skandinaaviamaades ehitanud uuesti
mitmeid viikingilaevu ning isegi reisinud nendega päris-viikingiretkede
laevateedel.
Viikingirelvad
Enamus Eestist leitud viikingiaegsetest relvadest esindavad laialtlevinud