Nimetu
Linnustes
on väga vähe leide, mõned seotud metallitöötlemisega, relvaleide on
veelgi vähem. Maaharimise ja karjakasvatusega seotud leiud puuduvad.
On pakutud, et tegu oli sõjalise väljaõppelaagritega. Tegemist võis olla
laager – linnustega. Tuntumad kääpad on Jellinge kääpad Taanis, Rootsis
Vana – Uppsalas suured kuninglikud kääpad. Need on juba 19. saj läbi
kaevatud. Norra kääpaid hakati kaevama 20. saj alguses, need olid kõige
uhkemad, kääpad olid õhukindlad, viikingikuningad maeti laevas suurte
panustega, õhk ei pääsenud savi tõttu sisse.
Pikka aega peeti neid röövliteks, kuid tänu arheoloogiale on see pilt
hakanud muutuma. Nad on mänginud Euroopa kultuuriloos olulist rolli, ka
omaaegsetest allikates on sellekohaseid märkusi.
Parimad näited viikingite kunstist on Norra viikingikuningate haudadest
leitud asjad. Ornamendid olid väga keerulised. Viikingite esemetel olid
samuti peened ornamendid, oli palju eri ornamendistiile.