Viikingid kui kultuurikandjad
Ajal, mil Snorri Sturluson oma viikingite lood kirja pani, mõtles ta viikingite
jumalatest kui kaheteistkümneliikmelisest nõukogust, nii nagu oli Kreeka-Rooma jumalate
panteonis või Islandil, kus tegutses seadusandlusega tegelev kaheteistkümnepealine kohus.
Sellegipoolest on keeruline öelda, missugune jumal tegeles millega. Nende töökirjeldused ja
võimed ei jagune selgelt ning tundub tõenäoline, et viikingite ,,panteon" on viimase aja
väljamõeldis.
Viikingieelsetel aegadel olid erinevatel küladel, hõimudel ja peredel kindlad jumalad
ning igaüks pidas oma jumalat võimsaimaks. Odin oli eriti levinud Taanis, Rootsis ja Norras
Trondheimis, jättes välivaatlejatele mulje, et ta on tähtsaim jumal. Thori austati igal pool
mujal Norras ja samuti Islandil, mis tegi ta panteonis tähtsaks jumalaks, samaväärseks Odini
või tema armastatud pojaga. Odini ja Thori jumaldajateks olid viikingid, kes seilasid
välismaale
annaabi.ee 
