surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Seda nimetatakse kammkeraamika kultuuriks. 3000 eKr hakkas levima nöörkeraamika – nöörijäljenditega kaunistati savinõusid. Iseloomulik oli ka paati meenutavad silmaaukudega kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega ja maaviljelusega. Kalmistud rajati asulast eemale kõrgematele küngastele. 3. Iseloomusta eesti ühiskonda keskmisel rauaajal ja viikingajal (tegevusalad, suhted naabritega, asustus, linnustetüübid) Keskmine rauaaeg (u V-VIII saj. pKr) ja viikingaeg (VIII-XI saj. pKr). Järskudele nõlvadega küngastele rajati linnuseid (mägilinnused, neemiklinnused, ringvall-linnused). Künnipõllundust arendas puuadrale rauast otsa lisamine. Kasutusel oli 2-väljasüsteem. Künnipõllunduse arenguga muutuvad üksikpered omaette majandusüksusteks. Nendest kujunevad külakogukonnad
Inimesed hakkasid elama külades, kus olid mitmed talud lähestikus ning nende vahel jagati põllumaad võrdselt soodsa ja viletsa vahel. 4. Kas teie arvates oli kujunemas vaadeldaval perioodil ühiskonna kihistumine? Põhjendage oma arvamust. Jah, oli. Kuna olid juba tekkinud maaomanikud ja paremate relvade omanikud ning ka samuti need, kes said lubada endale elamist linnuses. 5. Andke hinnang eestlaste sõjalise taseme kohta viikingajal. Kuna on leitud palju relva peitleide ning ka tavalisi relvi arheloogilistel uurimistel, siis nende leidude põhjal ei saanud olla eestlaste sõjaline tase väga halb. 6. Mida võib viikingaja leidude põhjal väita tolle perioodi kaubanduse kohta Eestis ? Skandinaaviaga suhted olid veelgi tihenenud. Tänu soodsale asendile jõudis siia hõbemünte ning ka relvi. 7. Milline roll oli eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste esivanematel Vene riigi kujunemise loos
Ühiskondliku ja poliitilise arengutaseme erinevusi rauaaja lõpul näitab linnamägede arv: Leedus oli neid kasutusel ligikaudu 700, Lätis peaaegu 200 ja Eestis alla 100. Suurim ja tähtsaim linnamägi oli KERNAVE Leedus, kus 13.sajnadil võis elada 3000 inimest. - PERKUNAST (balti) ja TAARA (eesti)- piksejumalad - Leedut mainib esimest korda üks saksa kroonikakirjutaja 1009. Aastal, kõneldes kristliku misjonärii BRUNO märtisurmast. Viikingajal (800-1050) rüüstasid Skandinaavia sõjamehed pidevalt Läänemere idakallast. Bremeni peapiiskopi Rimberti kirja pandud ,,Püha Ansgari eluloos" räägitakse taanlaste mereretke hävitavast lüüasaamisest kuralaste käest ning hilisemast rootslaste edukast sõjakäigust kuralaste vastu 850. Aastatel. Rootsi 11.sajandi ruunikividel on tähendatud üles, kes langesid lahingutes Läänemere idakaldal. - Vene kroonikad märgivad, et 1030
annaabi.ee 
