mässu mahasurunud kindralist kõnelev ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971). Jaan Krossi suurteoseks 1970-ndatel on tetraloogia ,,Kolme katku vahel", mis ilmus osade kaupa 1970, 1972, 1977, 1980. aastal. 16. sajandi vaimuliku ja krooniku Balthasar Russowi elukäiku kujutav romaan sai algtõuke Tallinfilmi poolt Krossilt tellitud stsenaariumist (käsikiri realiseerus 1970. aastal telefilmina). ,,Kolme katku vahel" peetakse eesti ajalooromaani uude arengujärku viijaks ning selle zanri uuendamisest osavõtjaks ka Euroopas. Ka Kross ise on ,,Kallites kaasteelistes" nimetanud seda ,,vististi oma peateoseks". Jutustuses ,,Taevakivi" (1975), novellides ,,Kolmandad mäed" (1975) ja ,,Pöördtoolitund" (1971) kirjeldab Kross eestlaste rahvusliku ärkamise perioodi läbi esiletõusvate ja koloriitsete karakterite (Johann Köler, Otto Wilhelm Masing, Kristjan Jaak Peterson ja Friedrich Martens).
Uurimuse pealkirjaks oli ,,Uurimus kultuuridimensioonide ja sotsiaalsete suhete põhivõrmidest Eesti kultuuris". Uurimuses võttis osa 1753 inimest, kes valiti välja kihistatult maakondade ja suuremate Eesti linnade lõikes. Iga valimi kihis moodustati juhuvaliku teel antud linna/maakonna 1574-aastaste elanike suhtes proportsionaalselt esinduslik valim.3 Keskmiseks vanuseks oli vastanutel 43,8 eluaastat, uurimusest osavõtnutest oli 57% naised. Valimi moodustajaks ja küsitluse läbi viijaks oli AS Emor. Uurimuses kasutatud ankeet sisaldas 250 küsimust kokku, millest üks oli standardne küsimus, mida kasutatakse rahulolu ja õnnelikkuse uuringutes üle kogu maailma: "Kõike kokkuvõttes, kuivõrd rahul Te oma eluga üldiselt olete?"4 Viimasele küsimusele pidi vastama viiepalli skaalal, mille lõppudeks oli väga rahul ning üldse mitte rahul. Kas Eestis ollakse oma eluga rahul?5 Veidi üle poolte vastajatest oli oma eluga kas siis rahul või väga rahul
annaabi.ee 
