päikeseloojangut oma perest eemale toimetada. Hädaga on kuju viidud metsa ja seotud puu otsa või hävitatud. Kelle peresse tuhapoiss kogemata jäi, see sattus pilkealuseks; uskumuse järgi jäigi pere sel aastal mustaks ja laisaks. 19. sajandi lõpul ja 20. alguses kujunes tuhapoisist noorte nali. Nii võidi tuhatüdruk või -poiss, kaasas kosjakiri, viia pruudiks või peiuks mõnda teise peresse. Ka on tuhapoissi kantud nädalapäevad perest perre ja siis minema visatud. Tuhanuku viijaid on jälitatud ja kättesaadu suhtes on rakendatud vana karistusviisi: puu või luuavars aeti kasuka/mantli varrukatest läbi, seoti tuhanukk selga ja saadeti minema. Õnnetu ei saanud käsi liigutada ja tal oli üsna keerukas nt metsast läbi saada. Tuhkataat Lastehirmutis. Oli mõeldud laste kollitamiseks tuhkapäeva paiku. Kirik Tuhkapäev sümboliseeris kahetsust. Algselt puistati katoliku kirikus palmipuudepühal põletatud palmide või nende asenduspuu tuhka pähe
Hea kuulaja eristab kõneleja eesmärgi ehk miks midagi öeldi, võtmineinfo ehk mis on sõnumis põhiline, faktid ehk nimed jm, hinnangud ja argumendid. Lisaks otsib ta varjatud tähendust mida sellest inimene tahab öelda. Kuulajat mõjutavad paljud tegurid. Näiteks see kui rääkija on kõrgemal positsioonist kui kuulaja. Eelnevalt on märgitud milline peaks olema hea rääkija. Hea kuulaja suudab rääkijat kuulata kui ta ei ole monotoone, kui pole keskkonnas tähelepanu kõrvale viijaid. Kuulaja ei tohiks rääkijale näidata väsimust, hajameelsust või igavust. Hea koht suhtlemiseks ei ole koht, kus on palju müra ja muud segajad. Tõenäoliselt jääb informatsioon saamata ning suhtlemine jääb kasuta. Teaduslikud uuringud on näidanud, et pingsalt võib inimene teist kuulata 3-7 minutit. (Niiberg, 2011, lk 13). Mina olen parem kuulaja kui kõneleja. Tavaliselt olen ma kuulaja ametis ning mul tuleb see hästi välja. Vahel harva juhtub kui mina ei kuula