keraamiliselt telliskivil 35 ,Uyo. Grupi keskmised poorsused tulid vastav alt 4,7yo ja 34,lyo. Kogu korrapliraste peale on suurima tihedusega dolo4jit ning viiikseima tihed Tasub miirkida, et dolomiit o'n figi l# Uorau tihedam kui . Ehitusmaterjalide, mis kuuluvad Uldnimetuse ,,kivi" all4 tihedused jlnvad 1000-2000 kg/m3. Mida suurem on materjali tihedus, seda viiiksem on tema poorsus ning vastupidi. Samuti, mida poorsem on materjal, seda paremini nad juhivad soojust ning neid kasutatakse ehituses soojustusmaterjalidena. Mida tihedam on materjal, seda tugevam ja vastupidavam ta on, seega kasutataksegi teda nt ehituskividena ja viimistluskividena. Ebakonapiirase kujuga materjali, graniidi tiiki, tiheduseks sain oma katsetuse ktiigus 2660 kd-'. Meie grupi graniidi alariihma tiheduseks ttli 2554 kg/m3. Seega on nad iisna ligil?ihedased
miiiiratakse Suttardi viskosimeetriga. Ulejaanud -vesi, mis ei reaktsioonidest, tulbb eemaldada, sest ta jaab vabana kipskivi pooridesse. v6ta osa keemilistest Mida rohkem lisatakse vett, seda viiiksem- on saadava tehiskivi tugevus. Tugewst suurendatakse vee yiilj-aaurutamisega. Kipskivi tugevuse t6stmisek. on uu;i vahendala lisatava ,.grru"" hulka. Selleks kasutatakse veevajadust viihendavaid lisandeid. sellisteks lisanditena kasutatakse
Tiihiklikkus suurte terade vahel tiiitub viiikeste teradega, samas ei tohi neid olla iilearu palju, kuna selle arvel tsemendi kulu suureneb, sest vflikestel teradel on pinda rohkem, mida tsement peab iimbritsema. Antud tulemus on piisavalt suur, mis pdhjustab ka puistetiheduse ja niiivtiheduse erinevuse suure erinevuse. Killustiku peensusmooduliks saadi 4,75. Kirjandusest vdib leida killustiku peensusmooduliks 6,5- 8,5, seega katsetatud killustik on suhteliselt peene, kuna leitud tulemus on viiiksem kirjandusest leitavaga. Killustiku terade iilemiseks mSSduks D tuli 16 mm ning alumiseks mS6duks d 5,6 mm. Kuna terade suurima ja vfiima l[bim65du suhe peab olema suurem kui 1,4 ning katsete kiiigus saadud andmete pdtrjal saadi selleks suhteks 2,86. Jiirelikult vastab terade suurim ja vflhim vii[rtus killustiku n6uetele betooni valmistamiseks. Lisaks veel ,,Betooni tiiitematerjalid. Nduded" (LISA, tabel 1)
30 30.0 35 35.0 40 40,0 45 45,O 50 50,0 60 60,0 75 75,0 Miirkus. Kui deklareeritaksesurvetugevusklass,siis ei tohi keskminenomaliseeritud survetugewsolla viiiksem kui kiesoleras tabelisselletugevusklassipuhul antudviiituhrs. LISA I Tabel 3. Silikaafkivirle liigitus brutokuidiheduse alusel Brutokuivtiheduse Tihcduscpilrkond, khss ke/n' >22W ') ') 20r0-2200 2,0 l8l0-2000
dub ehituslikul, talitluslikul ja algselt riherakr,rlised organismid - energiat R re gulatoorsel tasandil. hulkr.-rksecl 11rlusrcl umbes 700...900 kasutava.-, - miljonit aast;: t tag.-rsi. gus lalgllsr .l Milline on k6ige viiiksem iiksus, , millel on k6ik elu tunnused? 1,1. Rakk on k6ige vaiksem riksus, 1.3. Hanija g : l.lr ekul on aine vriikseim osake, millel esinevad k6ik elu tunnused suguliselt see- ::- ,rel on siiilinud k6ik selle aine (joonisel Liherakuline trihhomoonas). mittesugulise:
annaabi.ee 
