- Vicat'aparaat - Prismalisedmetallvormid - Paindeseade - Hiidrauliline press - Elektrooniline kaal - tlpsus 0,1 g 4. Katsemetoodikad 4.1. Jahvatuspeensuse mli5ramine Kipsi jahvatuspeensus mii?iratakse s6elumise teel s6elal nr 02, millel ava 0,2 x 0,2 mm. Kipsist kaalutakse proov 50 g ning asetatakse s6elale nr 02, s6elumine sooritatakse k[sitsi. Sdelumine loetakse ldpetatuks, kui s6elumisel l6bib 1 minuti jooksul s6ela viihem kui 0,05 g materjali. Jahvatuspeensust v6ljendab sOelale jaiinud materjali hulk (%-des) soelumiseki vdetud esialgsest massist. L6pptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, tiipsusega 0,lYo. Katsetulemused ndidatakse punlois 5. I . 4.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi miiiiramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentsiks, kui vfiljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist viimase iilestSstmisel moodustub koogike diameetriga 180 + 5 mm.
Katsetatava proovi kogus peab olema seda suurem, midajtimedam on killustik. Killustik, mille tera iilemine m66de on 4; 8; 16; 31,5 ja enam mm (antud katses 4,8, 16 mm), peab proovi vZihim mass olema vastavalt 0,2; 0,6; 2,6; l0 ja 40 kg (antud katses 0,2; 0,6; 2,6 kg). Tera iilemine m55de D miiiiratakse s6elanaliiiisi tulemuste p6hjal. Tera tilemiseks m66duks D loetakse sdela ava, mille kogujiiiik ei iileta 5% kogu proovist. Tera alumine m66de d miidratakse s6ela avaga, mida lZibib viihem kui 5% kogu proovist. Proovi s6elumine toimub osade kaupa nii, et killustikukihi paksus s6elal ei iiletaks tera iilemist m56tu. Jiiegid sdeltelt kaalutakse ning arvutatakse osajZiZigid ja kogujaAgid protsentides. S6elumise vdib lugeda lSppenuks, kui s6elale j[?inud materjali kogus iiheminutilise sdelumisega ei muutu enam kui 1,0olo. a) Osajii2ik q o/o-des sdelal i : a, =!i'1gv/o ,valem 4,
3. 4.4Terastikulisekoostisemaeramine Killustiku terastikukoostisemii?immiseks jergnevateBbim66tudega kasutatakse s6elakomplekti: 1,0;2,0;4,0;5,6;8,0; 112:,16;221ja3l,5w. Katstatavaproovi koguspeabolemasedasuurem,midajamedamon killustik. Teraiilemine m66deD miirarakse s6elanalii0sihtlemustepihjal. TeIa lilemiseks md6duksD loetakses6elaav4 mille kogujdik ei iileta 5olokogu proovist. Teraalwnine m6dded miiiirataksesdelaavaga,mith Hbib viihem kui 50lokogu proovist. Killustiku sobiqrst beiooni fiiitemare{aliks kontrollitaksen6ue1epdhjal, mis on toodud lisasI, tablisl. Poovi s6eluminetoimub osadekaupanii, et killustikukihi paksuss6e1a1 ei iiletaks tera iilemist m66tu.Jeiegidsdelteltkaalutaksening arvutatakseosajaligidja kogujdltgid protsentides: a) osajaakai %o-des s6ela1i, s.o soelalei jiilinud killustiku massija analiiiisiksv6etud killustiku kogrunassisuheo/cdes:
annaabi.ee 
