Viigerhüljes
kilogrammi.Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama
kehakuju ja ümarama koonuga.Teistest loivalistest erinevalt ei paindu
hüljeste tagaloivad pöialiigeste kohalt ette, vaid on kogu aeg taha suundunud
(esiloivad on suhteliselt lühikesed). Loibadel on üsna tugevad küünised.
Kõrvalesti ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaavad.Nägemine on
nende allvee-eluks kohastunud loomade nõrgim meel, sestap saab viigriga
silmsideme siis, kui kuulmine ja haistmine talle inimest ei reeda.
LEVIK, ELUPAIK
Viigerhüljes on põhjapoolkera meredes laialt levinud. Teda leidub Põhja-
Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna
poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja
Laadoga järves ning Läänemeres.Läänemere asurkond moodustab sellest
suurest rahvast vaid murdosa ning on ilmselt oma liigikaaslastest igaveseks
Skandinaavia poolsaarega eraldatud
annaabi.ee 
