Järve- ja meremuda
aastal tehtud uuringu tulemused
näitasid, et Haapsalu Tagalahes on muda intensiivne ammutamine olukorda mõnevõrra
muutnud. Muda liigitati siis füüsikalis-keemiliste näitajate alusel mereliseks
vähemineraliseerunud nõrgalt sulfiidsete mudade hulka.
Haapsalu lahe meremudavaru hinnati 1996. aastal. Talvel puuriti läbi jää 68 puurauku.
Hans Alveri andmetel kasutati eelmise sajandi esimesel poolel Haapsalu mudaraviasutustes
Voosi kurgust ja Väikesest Viigist võetud meremuda. Praeguseks on Väike Viik puhastatud ja
muda sealt kõrvaldatud. Voosi kurgus, väikesaarte ja Noarootsi vahelises kitsas lahes leiduv
meremuda sisaldab suhteliselt palju liivateri ja seetõttu ravimudaks ei kõlba.
Värska lahes on järvemuda paksuseks mõõdetud kuni 12 meetrit ja maardla pindala on umbes
76 ha.
Mõju keskkonnale
Sageli saadakse sedamoodi aru, et meri - see on vesi ja vees olev taimestik ning loomastik.