Eesti hülged
arvukas, üksnes Läänemeres haruldane (ohustatud liik). Nad paljunevad aeglaselt ja nad on
väga tundlikud saastainete suhtes.
Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus märtsis, tavaliselt sünnib üks poeg. Algul
on pojad väga abitud, ei oska isegi ujuda ning ilma vanema abita hukkuks kindlalt.
Hallhülged on Läänemere kõige suuremad imetajad. Hallhüljes kuulub Eestis II
kaitsekategooriasse. Hallhülged on ka maailma punases raamatus.
Viigerhüljes (Pusa hispida)
Viigerhüljes on Eesti punase raamatu imetajate seast üks kolmest enamohustatud liike
koos naaritsa ja lendoravaga. Viigrid on tavaliselt 1,5-1,8 meetrit pikad. Viigerhüljes on
hallhülgest väiksem.
Viiger kasvab harva üle 100 kilo raskuseks ja on sellise kaaluga maailma väikseim
hüljes. Viigerhülged on varjulise eluviisiga, pigem üksi või väikeses seltsis elavad loomad.
Viigreid on Eesti vetes umbes 1000.
Randal (Phoca vitulina)
annaabi.ee 
