Erinevate organismide anatoomilise ehituse võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoonelt sarnased elundid või elundkonnad. Sarnasest ehitusest võib järeldada ühist põlvnemist, s.t. ühiste eellaste olemasolu. Evolutsiooni tõendavad: Homoloogilised organid Analoogilised organid Rudimendid Homoloogilised elundid - nendel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev (selgroogsetel jalg, loib, tiib). Ühine viievarbaline eelane homoloogsus Erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele Analoogilised elundid nendel on ühesugune funktsioon (N: nägemine), aga erinev ehitus Rudimendid - ehk vestigaalsed elundid on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni (N: õndraluu lülid, kõrvuliigutavad lihased, kolmas silmalaug, tarkusehambad, silmahambad, ussiripik/pimesool, osaline karvkate inimestel). Biogeneetiline reegel
Kasutatakse 236 U (uraan) lagunemist uurides. · Igal radioaktiivsel elemendil on oma poolestusaeg, nt U 4,5 miljonit aastat. 3 Sarnasus erinevate liikide vahel · Evolutsiooni kulgu saab seletada ka elavate organismide näitel. · Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoonelt sarnased elundid. · Nt. Selgroogsete jäsemete võrdlemine, mis viitab ühisele eelsele, kellel oli viievarbaline jäse. · Aja jooksul on see teinud läbi teinud erinevaid muutusi vastavalt funktsiooni muutustele. · On elundid, mida kõrgemad organismid ei vaja, ent need eksisteerivad siiski. · Inimese rudimendid · Kõrvaliigutajad lihased · Osaline karvkate · Õndraluu · Ussripik · Tarkusehammas ja silmahambad · Rudimendid annavad alust arvata, et inimesed põlvnevad loomadest, kellel on antud rudimentsetest elunditest kasu olnud kunagi
Ehk eriarvamuste leidmine arutlevas demokraatias (mis oleks justkui ratsionaalne) on sama oluline kui (ratsionaalse) konsensuse leidmine. - Mõned sotsioloogia jaoks tähtsad küsimused, millele vastata saab ainult oletamisi: * Kas inimene on oma põhiolemuse poolest ratsionaalne/irratsionaalne; homo oeconomicus või suunavad teda emotsioonid, arvestamine teiste heakskiiduga, tavad jne? * Kas inimene on loomuselt sotsiaalne (Platon/Aristoteles: Zoon politikon ja kahejalgne karvutu (ja viievarbaline)) või asotsiaalne = ühiskonnaga vastuolus (Freud: Lustprinzip ja Realitätsprinzip)? * Kas ühiskond on harmooniline (Parsons ja funktsionalistid) või konfliktne (Marx)? * Kas otsustav on subjekt või struktuur, kumba uurima peab? inimesel on vaba tahe/ei ole (miks on kl 16-17 kõik tänavad autosid täis . miks inimesed seda .tahavad.?) # eelpool mainiti 2 definitsiooni, see küsimus koondab suurt osa vastuoludest * Ja mis siis on teaduse ülesanne (teadmisehuvi)? 1
annaabi.ee 
