Barokk, valgustus, klassitsism, seikluskirjandus
Klassitsistliku
maailmatunnetuse aluseks on mõistus ehk nagu ütles Rene Descartus ,,Mõtlen-
järelikult olen olemas." Mõistusepärasus, selgus , loogilisus muutuvad kirjanduse
põhivormiks. Ei kujutata enam karaktereid nende keerulisuses vais vaadeltakse
üksikuid iseloomujooni, millest tulenes , et tegelaskujud olid ühekülgsed ja
skemaatilised. Ranged reeglid ei mõunud lüürikale hästi, seega on parimad saavutused
just näitekirjanduses. Näidendid pidid olema viievaatuselised, kujutama antiikseid
süzeesidja vastama kolme ühtsuse reeglile: üks katkematuu tegevus, üks aeg,
tegelasühtlus (kõrgest seisusest isikud või antiikangelased). Koomilne ja traagiline
pidid jääma eraldi. Klassitsismi kõige parem esindaja on Moliere.
Moliere
(1622-1673). Tundis varakult huvi teatri vastu, milles tegutses ühteaegu nii
komödiografi, lavastaja kui ka näitlejana.1659 aastal lavastati lühinäidend
,,Naeruväärsed eputised" mis oli ülimenukas ja meeldis ka monarhile