Tõde ja Õigus II Terve tekst
peent kaela või tõmbas ta nääpsukeste õlgade vahele kenusse, kükitas, laskus käpuli, mängis
küürakat, ajas rinna kui lambapõlve ette, viskas pea selga või laskis ta norgu. See oli etendus,
mis tegi kõigile nalja. Aga kui ta nõnda oli köitnud kõigi tähelepanu, küsis ta äkki:
,,Aga mis on looma tähtsaim elund, tähtsaim omadus? Mis määrab loomale tema seisukoha
loomariigis? On see tema viieteistkümnesüllane pikkus või viiesüllane kõrgus? On see tema
viietollised hambad või kolmejalased kihvad? Tema sarved või kabjad? Ei, mu härrad, see kõik
on tühi puru. Peaasi istub siin." Ta koputas omale otsaette ja jätkas siis: ,,Siin asub see tähtsaim
elund, millest oleneb kõik. Ei aita hambad ega kihvad, ei väledad jalad ega pikad tiivad, ei keha
pikkus ega kõrgus, kui pole siin midagi."
Jällegi koputas ta omale vastu otsaesist ja oskas seda teha nõnda, et kõik arvasid, nagu oleks