Eesti XX sajandi algul
Lõuna-Eestis: 1919. aasta esimesel nädalal toimunud rindevõitlused on tuntud
murdelahingute nime all. Neil päevil läks Rahvavägi üle aktsiivsele kaitsele, mitte
üksnes ei kaitsnud omi positsiooni, vaid sooritas ka vasturünnakuid, manöövreid ja
luureretki. Tallinna (Põhjarinne)ruumis löödi jaanuari esimestel päevadel edukalt
tagasi mitmed Punaarmee rünnakud, 5. jaanuaril aga hõivas soomusrong Aegviidu
raudteejaama. Tekkinud segadus sundis enamlasi viieteistkmne kilomeetri võrra tagasi
tõmbuma, ning tänu sellele avanes Rahvaväel võimalus edasitungiks. Kesk-Eestis
seiskasid Rahvaväe allüksused Müüsleri-Mäo-Vodja ruumis vastase pealetungi
Paidele ning Aidu mõisa all rünnaku Põltsamaale. Lõunarindel peatati enamlaste
edasitung Pärnu suunal ning saavutati edu Kärstna mõisa piirkonnas.
Soomusrongide tegevus ja meredessandid: Eestlaste peamiseks löögijõuks
kujunesid soomusrongid, millega suutis Rahvavägi koguni domineerida. Ajal, mil
annaabi.ee 
