Eesti keele ajalugu
juba kümnendsüsteem
• üksteist(kümmend), kaksteist(kümmend)
• Helle 1732: ükskolmat (’21’), kakskolmat (’22’), üksviiet (’41’); üheksakümmend ja üks (’91’)
• Ahrens 1843: viis rubla kolmat kümmet (’25 rubla’)
• kümmend: vana partitiiv sõnast kümme (partitiivi kunagine kohta osutav tähendus, vrd elatiiviga)
• poolteist; vanas kirjakeeles pool kolmat (‘kaks ja pool’), pool neljat (kolm ja pool), pool viiet (‘neli ja pool’)
Tänapäevane tüüp ilmselt saksa keele eeskujul, üsna hiline
*ükte, *kakta, *kolme, *neljä, *viite, *kuute, *seitsemä, *kakt-e-k-sa-n, *ükt-e-k-sä(-n), *kümmen(e)
• (ensi-(m)mäinen), (to-inen)
e-, to- seostatavad vanade pronoomenitüvedega, -mä- superlatiivi tunnusega
35. Eesti keele laensõnavara algupära.
Laensõnade kihistused eesti keeles:
Soome-ugri algkeelde (…–3000BC): algindoeuroopa, indoiraani,