Küüditamine
Siis pidime koos
lastega mingisse loomavedamisvagunisse ronima ja seal ei saanud isegi istuda. Isegi oma loomulikke vajadusi ei saanud seal vagunis normaalselt rahuldada. Möödus
kolm päeva ja kaks ööd, vähemalt ma arvan nii, sestsellel vagunil ei olnud isegi aknaid. Kolmandal ööl jõudsime kuskile suurde linna. Seal oli väga külm. Siis tulid
jälle need püssidega mehed vastu ja jagasid naised ja lapsed viielisteks rühmadeks. Paljud naised lahutati oma lastest ja nad pidid uut elu alustama võõraste lastega.
Kuid õnneks minuga seda ei juhtunud. Need sõjaväelased juhatasid meid oma korteritesse, ühes toas pidi elama vähemalt viis inimest. Paljud inimesed surid külma ja
näljasurma kuid mina olin kaasa võtnud õmblusmasina nagu oleksin aimanud, et Siberis nii külm on. Aga ma aimasin, et paarist leivast me küll ära ei ela. Ja ma
hakkasin tööle õmblejana ning sain päris head raha