"viidsid" - 1 õppematerjal

Esimene Eesti Üldlaulupidu

Pidu tähtaja määras ka ametlik korraldus See lubas eestlasi Tartusse kokku tulla ainult ülikoolitöö vaheajal. Huvatav ka see, et Ametlik piduluba saadi alles 1869. a. 20.veerbuaril pärast kaheaastast asjaajamist – vaevalt neli kuud enne peo tähtpäeva. 3. MUUSIKALISED ETTEVALMISTUSED Kuna laulude õppimiseks jäi äärmiselt vähe aega ja kooride keskmine tase ei saanud olla kõrge, siis valiti kõrgemad aga komitee arvates ometi sündsad, lõbusad viidsid. Kartust tekitasid eriti ilmalikud laulud, sest leid olid koorid hoopis vähe või üldse mitte laulnud, lauldi ju peamiselt vaimulikke laule. Laulupeo kava koosnes enamjaolt saksa heliloojate ilmalikest ja vaimulikest lauludest.Kokku oli 27 laulu: 12 vaimulikku ja 15 ilmalikku. Eestit esindasid Saebelmann-Kunileid lauludega „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani”, sõnad Lydia Koidulalt. Ja Jannsen, kes kirjutas sõnad