Polükultuur kalatiikides
Ahven ja luts lähevad
üle röövtoidule aga teisel-kolmandal eluaastal või hiljem.
Peipsis ja Võrtsjärves on parimaks biomelioraatoriks luts, kes sööb põhjakalana peamiselt kiiska ja
väikest ahvenat. Haug varitseb saaki kaldataimestikus ja tema saagiks langevad särg ja samuti väike
ahven. Ahven ise sööb väiksemaid liigikaaslasi ja kiiska.
Koha on võrreldes teiste liikidega küll halvem biomelioraator, sest sööb lisaks viidikale ja tindile ka
näiteks ka rääbist, kes on vääriskala. Siiski eelistatakse koha tema kiirema kasvu ja väärtuslikuma
liha tõttu.
Röövkalade tähtsus pole muidugi ainult biomelioratsioonis. Kõik hävitatud prügikala muudavad
nad väärtuslikuks lihaks ning on samuti väärtuslik saak.
Lisakalad karpkalakasvanduse tiikides
Lisaks valgeamuurile, jämepeale ja pakslaubale saab karpkalakasvanduses ühes tiigis kasvatada ka
teisi kalu.