Eesti ajalugu 1914-1918
Peale
eestlaste oli veel esindatud sakslased ja rootslased. Sügiseni olid Eesti
poliitikud Venemaast lahkulöömise vastu.
1.3 Oktoobripööre
Enamlaste riigipöördeplaan nägi ette võtta enne Petrogradi oma
kontrolli alla lähemad suuremad keskused – Tallinn, Kroonlinn, Helsingi.
Selleks moodustati siin Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Ivan
Rabtšinki ja Viktor Kingissepaga. Tallinnas alustati tähtsamate
objektide hõivamist juba 23. oktoobril , lõpule viidei veretu
võimuvõtmine 25. oktoobril . Võim Eestis läks Eestimaa Nõukogude
Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga. Tegelikult säilis kaksikvõim,
sest Maapäev tegutses edasi, algul avalikult, seejärel poolavalikult,
samuti ei söoandanud enamlased eesti rahvusväeosi laiali saata.
Tööerakonna konverentsil 10. – 11. detsembril toimus lõpuks
ideoloogiline murrang, kus esimese Eesti parteina otsustas Tööerakond
ametlikult, et Eesti tuleb kiiremas korras kuulutada iseseisvaks. 15.