Rahvuslik Ärkamisaeg
ja abikomitee ühine koosolek kujunes aga omalaadseks Eesti parlamendiks.
Aleksandrikooli liikumine oli eriti levinud just Viljandimaal, kuigi kogutud raha poolest
paistis silma ka Kanepi kihelkond Võrumaal.
Teiseks oluliseks organisatsiooniks oli Kirjameeste Selts, mille tegvusele pani
aluse soliidne juhtimine J. Hurda poolt. J.Hurt suunas seltsi liikmeid rahvaluulet koguma,
saavutades sel ajal ka silmapaistvaid tagajärgi. Tagajärgi. Suure tähendusega oli seltsi
toetusel läbi viidedud pööre koolikirjandused. Selts aitas sinna koondunud rahvusliku
liikumise aktiivil tihedamalt läbi käia. Ühistel läbirääkimistel arenes edasi rahvuslik
ideoloogia ja võitlustaktika. Eesti Kirjameeste Seltsi kuulus rahvast kogu eestist, kuid
põhiline toetuspunkt asus seltsil Tartu- ja Võrumaal.
Väga olulist osa rahvusteadvuse äratamisel etendasid ajakirjandus. Ajalehtede arv
kasvas, suunad mitmekesistusid, suurenes lugejate arv. Omaette kategooria ühiskonnas
annaabi.ee 
