Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs
aitavad kultuuri- ja loodusväärtused. Samuti kuurordiäri majanduslik ja
intellektuaalne potentsiaal. Linnas on siiski mitmeid turismiatraktsioone, kuid
nende turundamine on suhteliselt nõrk, mistõttu ei jõua potentsiaalsed külastajad
Narva-Jõesuu linna või ei peatu seal pikemalt.
Narva-Jõesuu ajalugu kui ka linna viimaste aastakümnete areng kuurortlinnana
näitab linna suurt potentsiaali turismisihtkohana. Siiski peavad autorid linna
nõrkusteks hooajalisust, puudulikku viidamajandust, kuna nt Narvast tulles on
keeruline leida õiget teed Narva-Jõesuusse, sest kesklinnas ja piiriületuspunkti
läheduses ei ole ühtegi suunavat viita Narva-Jõesuusse. Samuti pakutavate
teenuste ja vaba aja veetmise ühekülgsus ning unikaalsete toodete puudumine,
maafondi mitteratsionaalne kasutamine, teadmiste ja kogemuste puudulikkus
turismi arendamise osas ning mitteküllaldane partnerlus avaliku-, era-, ja
kolmanda sektori vahel ja turismiarengukava puudumine.