Akadeemilise sõudmise üldised alused
Kui rööpad muutusid
pikemaks, läks ka sõudmistehnika keerulisemaks. Pikk rööbas nõudis teistsugust
sõudmistehnikat, kui lühike rööbas. Pikk rööbas muutis sõudeliigutust ja kandis töö rohkem
jalgadele kui lühike rööbas.
Tekkisid kaks põhilist sõudetehnika varianti:
1. Jalgade töö toimub kohe tõmbe algul. Kui jalad on sirutunud, järgneb liikumatu pingi
tehnika. Seda peeti inetuks tehnikaks.
2. Kere viibutamine tehakse tõmbe alguses tahaasendisse välja ja alles siis järgneb jalgade
ning käte töö.
Järgmine oluline samm sõudetehnika arengus oli libiseva pingi üleminek veerevale pingile.
Võeti kasutusele tehnika, kus tõmbe alguses töötab aktiivselt kere kuni vertikaalasendi
jõudmiseni, edasi jalad ja pärast jalgade sirutamist kere. See tehnikat peeti „ilusaks“ tehnikaks
ja levis laialdaselt sõuderingkondades. Sellist sõudetehnikat tuntakse tänapäevani ortodokse