Referaat kilpkonnast
Kusepõis on suur.
Kopsud on suure mahuga ja seljakilbi sisevooderduse külge kasvanud. Et
kilpkonnaliste roided on kilprüüga kokku kasvanud, ei saa kilpkonn hingamiseks
rinnakorvi liigutada. Seetõttu toimub hingamineõhku "neelates", kusjuures võngub
keelealune aparaat. Õhu pumpamisega tegelevad ka jäsemed. Osad kilpkonnad on
võimelised ka hingama läbi naha. Veekilpkonnadel toimub täiendav vee hingamine ja
seetõttu võib mõni liik viibuda vee all nädalate kaupa, ilma, et tuleks pinnale
hingama. Kilpkonna peaaju on nõrgalt arenenud. Seljaaju on jäme ja raske. Silmad on
hästi arenenud, peale kahe liikuva silmaava esineb kilpkonnalistel veel pilkekile.
Kuulmine on nõrgalt arenenud, maismaavormidel on trummikile paks,
merekilpkonnadel on kuulmekäik kaetud paksenenud nahaga. Maitsmine, kompimine
ja haistmine on üsna teravad. Loom tunneb iga väiksematki kilprüü puudutust.
annaabi.ee 
