Hamlet, Terve Raamat
KUNINGAS ja POLONIUS hiilivad välja.
KUNINGAS: Ah armastus? See vaevalt on ta tõbi.
Jutt oli vähe isemoodi küll,
kuid mitte hull. Tal miskit hinge peal
on, mida tema kurvameelsus visalt haub
ja ma ei imestaks kui koorumas
sealt oleks oht. Et seda vältida
ma juba otsustasin: viibimatult
tal tuleb sõita ära Inglismaale
et nõuda sisse vana maksuvõlg.
OPHELIA tõuseb.
POLONIUS: Plaan pole paha; kuigi mina usun,
et tema mure allikas ja kulg
on vastamata armastus. Mu laps,
sul pole vaja kõnelda, me ise
ju kuulsime, mis toimus. Nii et, isand,
nii tehke, nagu arvate. Kui näib
see sünnis, las siis pärast näitemängu