Surfaces.... Need üheksa pinda Joonis 2. on järgmised (sulgudes tuuakse protseduuri nimetus): ristthukas (ai_box), kiil (ai_wedge), püramiid (ai_pyramid), koonus (ai_cone), sfäär e. kerapind (ai_sphere), kuppel (ai_dome), kauss või vaagen (ai_dish), toor e. rõngaspind (ai_torus) ja võrk (ai_mesh). Käivitada võib ka käsurealt esmalt käivitada standardprotseduur 3D ja seejärel juba konkreetse tüüp-pinna joonestamine, sisestades vastusena viibale Enter an option [Box/Cone/DIsh/DOme/Mesh/Pyramid/Sphere/Torus/Wedge]: ühe või kaks esitähte. "Lõhestamine" käsuga EXPLODE tekitab siin objektid 3DFACE. Risttahuka ai_box joonestamisel tuleb esmalt sisestada XY-tasandiga paralleelse alus- põhja üks tippudest ja seejärel risttahuka pikkus (positiivne, piki X-telge). Pikkuse võib anda arvuna või kahe punkti vahelise kaugusena. Nüüd tuuakse käsureale viip Specify width of box or [Cube]:
Tools valikuga Drafting Settings..., kust valida dialoogakna vahekaart Polar Tracking (vt. joonis 12). Ripploendiboksist saab valida polaarnurkade 90O, 45O, 30O, 22.5O, 18O, 15O, 10O ja 5O vahel. Soovi korral saab käsunupuga New kasutusele võtta muidki polaarnurki. Nagu eespool mainitud, kasutab AutoCAD Release 15.0 üldse 369 süsteemimuutujat. Nende muutujate väärtusi saab küsida (ja sageli ka muuta) käsuga `SETVAR. Käsureal tuleb seejärel vastata viibale Variable name or ?: kas konkreetse süsteemimuutuja nimega või sisestada küsimärk. Kui vastata nimega, siis teatab AutoCAD selle süsteemimuutuja jooksva väärtuse, mida saab soovi korral ka muuta, välja arvatud juhul, kui muutuja väärtus on 16 varustatud tunnusega read only. Sisestades aga küsimärgi, ilmub ekraanile uus viip Variable(s) to list <*>:. Nüüd on võimalik küsida terve hulga süsteemimuutujate (vaikimisi
annaabi.ee 
