Jaanipäev
Kõik peale vanaisa ja Kerstini. Vanaisa istus toolil ja kuulas pealt.
Ja Kerstin istus algul tema süles. Aga ta ei saanud kuidagi jätta vanaisa habemest sikutamata.
Siis võttis tema isa ta ära ja pani oma õlale istuma. Sel moel sai ka Kerstin tantsust osa võtta.
Ainult vaene vanaisa, tema ei saa ju tantsida. Kuigi ma ei usu, et ta selle üle kurvastaks. Ta
ütles ainult:
"Oh - oh - hoo, ja - jah, kus sellest on ikka aega läinud, kui sai viimati meiupuu ümber tantsu
vihutud."
Pärast istusime kõik niidule maha ning jõime kohvi, mida olid keetnud ema, tädi Greta ja tädi
Liisa. Kukleid ja kooke saime ka. Vanaisa jõi tervelt kolm tassi kohvi, sest kohv maitseb talle
väga.
Metsas istus mingi lind ja laulis vägevalt sel ajal, kui me kohvi jõime. Bosse ütles, et see
olevat musträstas. Ma armastan musträstaid.
Me mängisime veel viimast paari ja kõiksugu muid mänge. Nii tore on, kui isad - emad kaasa
mängivad