kasutama niisutuseks. Mere vee soolsus rannikul on 4...6 g/l. Niisutusvee kvaliteeti hinnatakse soolade uht- ja toksiliste ainete sisalduse ning vee temperatuuri happesuse alusel. Üldiselt peab kastmisvee temperatuur olema vähemalt 15°C ning pH peab olema 6..8. Vees lahustunud soolad võivad põhjustada muldade sooldumist ja mullaviljakuse langust. Kastmisvees olevad uhtained võivad häirida niisutusseadmete tööd ja setted niisutusvõrgus vähendada selle läbilaskvust. 19. Vihmutid, vihmutusseadmed ja vihmutusüsteemid: nende liigitus, agronoomilis-tehniline iseloomustus ja sobivus eri kultuuride kastmiseks. Vihma tekitatakse vihmutitega. Veejoa pihustamise mooduse järgi võib vihmutid jaotada kolme rühma: 1. Deflektor 2. Tsentrifugaal 3. Jugavihmutid Deflektor vihmutites kallutatakse düüsist väljuv veejuga kõrvale ja lõhutakse piiskadeks düüsi ette asetatud deflektoriga. Pihustamiseks vajalik veesurve on suhteliselt väikene( 1..2 atm), nii et
55)Mis on kastmisreziim ja kuidas seda määratakse? Kastmisreziim on taimede tehislik kastmine teatud ilmastiku tingimustel. Seda määratakse õhu- ja mulla niiskuse taseme nng temperatuuri alusel. Peamised niisutamise meetodid on kontrollraamatu meetod, evaporatsiooni meetod ja tensiomeetriga määramine. 56)Millised on Eestis kasutatavad niisutusviisid ja seadmed? Niisutusviisid: vihmutus, imbniisutus, dreenniisutus. Niisutusseadmed: vihmutus seadmed (kiirühendusega vihmutusseadmed, ratasvihmutusseadmed, karusellvihmutusseadmed, traktorvihmutusseadmed, voolikvihmutusseadmed), veeväljalaskeavadega voolikud. Vanu vihmutussüsteeme pole otstarbekas taastada, sest seal kasutatav tehnika on tehniliselt ja moraalselt vananenud. Ka olemasolevad süsteemid lähevad kiiresti kasutusest välja tehnika vananemise tõttu. Eesti taludes on mõeldav vihmutuse rakendamine aianduses, köögiviljakasvatuses ja kultuurkarjamaadel
annaabi.ee 
