Lumevesi imbub 50...70 cm kõrguste tammidega piiratud alal mulda. Pindmise niisutuse suurim puudus on suur töökulu. 5. Vihmutus (sealh. hallatõrje- ja taimekaitsevihmutus). Niisutusviis, mille korral surve al olev vesi paistakse vihmutitega surve all õhku. Seal vesi pihustub ja sajab vihmana maapinnale, niisutades nii mulda, taimi kui ka õhku. Vihmapiisad on udupiiskadest palju suuremad. Vihmutus on üks parimaid niisutusviise. Vihmutuse peaeesmärk on mulla veevarude suurendamine. Vihmutusega võib teha ka öökülmatõrjet ja taimekaitset. 6. Mullasisene niisutus: imb- ja tilkniisutus. Imbniisutuse korral on poorsed torud taimejuurte piirkonnas, sealt imbub vesi mulda. Imbniisutussüsteemid võivad olla vaakum-, rõhuta või rõhulised. Vaakumsüsteemi puhul on mulda paigutatav niisutustorustik mikropoorsest materjalist, mis laseb veel liikuda nii torust välja kui ka toru sisse.. Niisutustorustik on veeallikast natukene kõrgemal. Vesi imetakse torusse. Torust imbub
Seal vesi pihustub ja sajab vihmana maapinnale, niisutades nii mulda, taimi kui ka õhku. Vihmapiisad on udupiiskadest palju suuremad (läbimõõt 0,5...3mm). Vihmutamise peaeesmärk on mulla veevarude suurendamine. Vihmutus on üks paremaid niisutusviise, sest seda saab hästi mehhaniseerida ja automatiseerida. Vihmutada võib igasuguseid muldi, kastetav ala ei pea olema tasane ja koos kastmisveega saab mulda viia ka väetisi. Vihmutusega võib teha ka öökülmatõrjet ja taimekaitset. Vihmutuse osatähtsus suureneb kogu maailmas, eriti ebastabiilse ja parasniiske kliimaga aladel, kus niisutus on vajalik periooditi. Ariidses kliimas pole vihmutamine sageli otstarbekas, sest suurte kastmisnormide tõttu on seadmete jõudlus väike ja liiga palju vett (30...40% kastmisveest) aurub mulda jõudmata. Eestis on vihmutus igati sobilik niisutusviis.
annaabi.ee 
