Nüüd hakkab tööle juga vihmuti , mis kastab pinda ringi või sektori kujuliselt. Koos vihmutiga hakkab tööle ka vooliku poolile kerimise seade, mis lohistab vihmutit koos voolikuga pooli poole. Vooliku pealekerimine toimub vastvalt ühtlase seadmega.Praktiliselt kõik voolikseadmed on varustatud väljalülitamise automaatikaga, mis rakendub siis kui vihmuti jõuab pooli lähedale.Seadmed töötavad täiesti automaatselt, mistõttu nendega saab kasta ka öösel, mil tingimused vihmutamiseks on märksa soodsamad. Vähem tehakse järelveetava voolikuga seadmeid. Nende kasutamine on veidi keerukam.Sedade veab ennast edasi mööda trossi, vintsi käitamiseks kasutatakse veesurvet.Survetorustik peab olema põllukeskel, kus voolik ühendatakse hüdrandiga. Seade paigutatakse põllu ühte serva, kus see ühendatakse voolikuga. Voolikuteks on lappi kokkukäivad pehmed voolikud, mille läbimõõt võib olla suurem kui voolikupooliga seadmetel
kuivendatud maa üleujutamist ja soostumist.Kuivendusvõrgu mõju veevarudele võib hinnata mitmest seisukohast. Kuivendus eesmärk on mullast liigniiskuse kõrvaldamine, mis annab võimaluse kasutada seda taimekasvatuseks või ka ehitusobjektina. Seega ilma selleta pole maakasutus võimalik. Põuakartlike ja parasniiskete muldadega aladel tuleb põuaperioodil niiskust puudu. Selle kompenseerimiseks rajatakse kevadise ja suvise suurvee akumuleerimiseks veehoidlaid, mille vett kasut vihmutamiseks. Kinnist süsteemi on võimalik rajada poldril, kus kuivendatavast kihist ärajuhitav vesi akumuleeritakse veekogumisbasseini või pumbatakse veehoidlasse.Kuivenduse negatiivne mõju seisneb:*põhjaveevarude vähenemises ja pinnaseveetaseme alanemises,*jõgede äravoolureziimi muutuses, *äravoolu tipu suurenemises, *ümbritseval alal veetaseme alanemises.Kuivendamisega võib kaasneda ebasoodsaid kõrvalmõjud aladel, kus pinnakate on õhuke ning aluspõhjaks on kastunud lubjakivid
Kuivendusvõrgu mõju veevarudele võib hinnata mitmest seisukohast. Kuivendus eesmärk on mullast liigniiskuse kõrvaldamine, mis annab võimaluse kasutada seda taimekasvatuseks või ka ehitusobjektina. Seega ilma selleta pole maakasutus võimalik. Põuakartlike ja parasniiskete muldadega aladel tuleb põuaperioodil niiskust puudu. Selle kompenseerimiseks rajatakse kevadise ja suvise suurvee akumuleerimiseks veehoidlaid, mille vett kasut vihmutamiseks. Kinnist süsteemi on võimalik rajada poldril, kus kuivendatavast kihist ärajuhitav vesi akumuleeritakse veekogumisbasseini või pumbatakse veehoidlasse. Kuivenduse negatiivne mõju seisneb: *põhjaveevarude vähenemises ja pinnaseveetaseme alanemises, *jõgede äravoolureziimi muutuses, *äravoolu tipu suurenemises, *ümbritseval alal veetaseme alanemises. Kuivendamisega võib kaasneda ebasoodsaid kõrvalmõjud aladel, kus pinnakate on õhuke ning aluspõhjaks on kastunud lubjakivid
annaabi.ee 
