Öökülma vihmutussüsteem peab olema paikne ,sest kogu ala tuleb üheaegselt kasta.Öökülmatõrjet saab teha ka katmikaladel, see kaitseb kuni -3,5C juures. Taimekaitset saab sarnaselt teha väetamisega. 23. Köögivilja- ja lillekultuuride niisutamine avamaal ja katmikaladel: veetarve ja kastmisreziim, sobiv niisutustehnika, kastmise efektiivsus. Köögiviljade vihmutaimine on eestis tasuv ettevõtmine, sest saagid on vähemalt 30% suuremad ja saak on kvaliteetsem. Vihmutada tuleks voolik- vihmutusseadmetega. Varajase kapsa kasvatamisel on vihmutamine vajalik. Kapsas on suure niiskusenõudlikkusega, kasvab hästi ka jahedate ilmadega Kastmisega hilinemisel hakkavad pead lõhenema. Rohke kastmine varajases kasvufaasis võib taimi nõrgendada, sest taime juurekava on pindmine. Hilisem rohke kastmine on kasulik. Kastmisnorm on 15.. 25mm. Kasvuperioodi alguses aitab isegi 10 mm suuruset kastmisnormist. Keskmine veetarve on 2,5 mm ööpäevas.
Selle mõjul suureneb teelehtede saak ja paraneb kvaliteet. Vihmutus on niisutusviis, mille korral surve all olev vesi paisatakse vihmutitega surve all õhku. Seal vesi pihustub ja sajab vihmana maapinnale, niisutades nii mulda, taimi kui ka õhku. Vihmapiisad on udupiiskadest palju suuremad (läbimõõt 0,5...3mm). Vihmutamise peaeesmärk on mulla veevarude suurendamine. Vihmutus on üks paremaid niisutusviise, sest seda saab hästi mehhaniseerida ja automatiseerida. Vihmutada võib igasuguseid muldi, kastetav ala ei pea olema tasane ja koos kastmisveega saab mulda viia ka väetisi. Vihmutusega võib teha ka öökülmatõrjet ja taimekaitset. Vihmutuse osatähtsus suureneb kogu maailmas, eriti ebastabiilse ja parasniiske kliimaga aladel, kus niisutus on vajalik periooditi. Ariidses kliimas pole vihmutamine sageli otstarbekas, sest suurte kastmisnormide tõttu on seadmete jõudlus väike ja liiga palju vett (30...40% kastmisveest) aurub mulda jõudmata
annaabi.ee 
