Tõde ja Õigus II Terve tekst
ehk ainult niipalju põhjuseks, et neist rääkima hakates võisid sattuda mitte ainult kanadele ja
munadele, vaid ükskõik kuhu, sest selle kahe mehe ees oli kogu maailm lahti. Seda maailma
tõttaski Miilinõmm kaitsma, kui ta hüüdis: ,,Maailm on fakt, aga jumal ei ole."
,,Kust sina tead, et maailm on fakt?" küsis Koovi jällegi. ,,Aga mis siis, kui maailm on samuti
inimese peaaju sünnitus nagu jumalgi? Kui ta on nagu matemaatika ja muusika, mis? Või arvad
sa, et kalkunil ja vihmussil on sama maailm nagu meilgi? On ehk niisuguseid olevusi, kes
tunnevad meie maakera mitte kui midagi kindlat ja kõva, vaid nagu mingisugust tühja kohta
ilmaruumis? Näiteks see loom või asjamees, mida nimetame elektriks, tema tunneb ju umbes
nõnda. Õhk on temale nii kõva, et annab sädemeid, nagu oleks ta mõni tulekivi, aga raudtraat
oleks nagu auk, mis puuritud sellesse kõvasse ainesse, mida meie hingame. Eks ole nõnda?"
,,Sa ei oska filosoofiliselt mõelda!" karjus Miilinõmm Koovile