viljakas: saja-aastane puu võib toota 54 miljonit seemet [12], puistus võib aga viljakus väheneda: 400–500 miljonit seemet hektari kohta. Kuigi haava seemnete arv ületab mitu korda mõne teise metsapuu oma, näeme looduses siiski väga harva seemnest kasvanud noori haabu. Varem peeti selle põhjuseks haavaseemne halba idanevust. Tegelikult idaneb värskelt valminud haavaseeme hästi (85–100%). Ent imepisikesed seemned annavad väga nõrku tõusmeid, kes võivad hävida isegi tugevas vihmavalingus. Eriti ohtlik on pisikestele tõusmetele aga lopsakas rohttaimestik: lendkarvakestega seemned ei jõua maapinnani. Seetõttu võib haavaseemikuid leida üksnes lõkkeasemetelt või mujalt, kus teisi rohttaimi pole. Asjaolu, et raiestikud on sageli kattunud haavavõsaga, tuleneb selle liigi erakordselt heast võimest paljuneda juurevõsudest. Juurevõsu moodustub peamiselt peenematel ja noorematel maapinnalähedastel juurtel. Kõige rohkem võsusid tekib ühe-kahe sentimeetri sügavusel, harva
hoiaks neid kõiki aukartuses, on nad seisundis, mida nimetatakse sõjaks; ja sellises sõjas nagu on kõigi sõda kõigi vastu. Sest SÕDA ei koosne üksnes lahingust või võitlemisest, vaid pikast ajast, mille jooksul on piisavalt hästi teada tahe lahingus võidelda. Seepärast tuleb aja mõistet pidada sõja loomuse juurde kuuluvaks samamoodi, nagu see kuulub ilmastiku loomuse juurde. Sest nagu halva ilma loomus ei seisne mitte ühes või kahes vihmavalingus, vaid mitu päeva kestvas kalduvuses vihmaks, nii ka sõja loomus ei seisne mitte tegelikus võitlemises, vaid teadaolevas valmiduses selleks kogu selle aja jooksul, mil pole kinnitust vastupidisest. Kõik muu aeg on RAHU. Sellise sõja ebamugavused. Seega kõik, mis johtub meile sõja ajast, kus kõik on kõigi vaenlasteks, johtub meile ka ajast, mil inimesed elavad ilma, et neid kaitseks enamat, kui vaid nende oma tugevus ja leidlikkus. Sellises olukorras ei