Vihmauss
Ka
mõned harusooned eespoolsetes lülides võivad südame kombel tuksuda. Teises
suures pikisoones, kõhupoolel läheb veri isevoolu jälle tahapoole.
Maksa asemel talitleb vihmaussidel eriliste rakkude kiht soolel ja suurematel
veresoontel, mis kogub endasse ka ainevahetuse ülejääke. Kõige äkilisem
jäätmetest vabanemise viis on vihmaussil sabast ilmajäämine, mida ta küll
vabatahtlikult ei tee. Asemele kasvab uus saba, jälle noor ja hele.
Vihmaussipisike peaaju asub seljapoolel suuõõne kohal. Palju suurem ja olulisem on
kõhtmine aju- pikk närvikoe väät läbi kogu keha, igas lülis pooliseseisev närvitänk.
Läbi kogu kõhtmise aju kulgeb kolm eriti jämedat närvikiudu. Neid mööda jookseb
häire, kui on vaja kähku keha kokku tõmmata, et ohu eest põgeneda: mööda
keskmist kiudu eest tahapoole, äärmisi kiude pidi tagant ette. Peale närvisignaalide
toimib aju ka sisenõristusnäärmena, eristades hormoone.