F. muutused tekivad isendi eluajal, näiteks uutele tingimustele vastuvõtlikkuse tõttuja on üldsielt taanduvad. Neid ei saa järglastele pärandada. F. kohanemise tõttu võivad geneetiliselt täiesti sarnased isendid areneda fenotüübilt erinevaks. (n: mägedes elavad inimesed on harjunud madala hapn. sisaldusega). Kohastumine- põhineb geenipärilikel omadustel ja püsib isendi elu jooksul. N: põhjamaataimede võime taluda külma v. kõrbetaimede võime püsida peaaegu vihmatutel kasvukohtadel. Mutatsioon s.o. kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimiel tekkinud. Looduslik valik iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus, genotüüpide diferentseerunud paljunemine. Loodusliku valiku
läheneda kuni paari meetrini. Kesk-Euroopas linnades on kivinugis õppinud ööbima auto kapoti all ja teinud seal pahandust elektrijuhtmestikku närides. Ka Eestis on küllaltki sage, et pikemaks ajaks seisma jäetud auto kapoti alla teevad hiired pesa. b) paljude põlvkondade kestel kohastumine e. evolutsiooniline adaptatsioon. Põhineb geenipärilikel omadustel ja püsib isendi elu jooksul. Näit. põhjamaa taimede võime taluda külma või kõrbetaimede võime püsida pea-aegu vihmatutel kasvukohtadel. Evolutsiooniline adaptatsioon tekib tänu pidevalt toimivale looduslikule valikule. Organismid võivad pärilikult kohastuda ka inimtegevuses muutunud keskkonnaga. Sugupõlvede jooksul vähehaaval toimuvat pärilike omaduste pöördumatut muutumist nimetatakse evolutsiooniks. Adaptatsiooni näiteid 1) kaitsekohastumus 1.1.) kaitse(hoiatus-)värv: a) valge b) triibuline c) mimikri s.o
annaabi.ee 
