Vihmapiisa elu
Vihmatilga elu.
Ühe vihmapiisa elu võib tunduda kerge ning põnev , aga see ei pea
alati paika. Meie elu võib olla vägagi igav tunnen kaasa neile kes
peavad aastatuhandeid liustikus passima ja veel tahkes olekus. Mina
räägin nüüd ühest oma eluetapist.
Välku lööb ja äikest müristab, mina, koos paljude teiste piiskadega
kukun pilvest alla maapinna poole. Maandun kivile ja voolan siit
tasakesi allapoole. Siit kivide vahelt jõuan ma lõpuks põhjaveeni. Siin
on nii jahe ja pime, õnneks saab siin teiste vihmapiiskade jutustusi
kuulata ja ka ise sõna sekka öelda. Oh, ma näen natuke valgust, keegi
võtab kaevust vett. Mina sattusin ka pange, nüüd kallati mind lillevaasi
ja viiakse tuppa. Vaas pannakse lauale ning sisse pistetakse tulbid.
Kui tulbid närtsivad, visatakse need minema ja lillevesi koos minuga
kallatakse väikesesse järve. Siin ujuvad ka kalad, mulle tundub, et
päevane päike ja kuumus on mulle liiga...