annavad põhjuse, miks Austraalia Pealinna Ala kogeb nelja erinevat hooaega, erinevalt teistest Austraalia suurtest linnadest. Canberra on kurikuulus oma kuumade ja kuivade suveilmade poolest ning külmade ja vahetevahel uduste ning sagedaste jäiste päevadega. Suur hulk mägedest, mis asub territooriumi edela osas on kaetud lumega vähemalt talvel. Äikesetorme võib esineda oktoobri ning märtsi vahemikus, ning aastane vihmasagedus on 623 mm, kus sagedaselt sajab kevadel ning suvel ja vähem talvel. Kõrgeim temperatuur mis on mõõdetud Austraalia Pealinna alal on 42,8C Actonis 11.jaanuaril 1939. Madalaim temperatuur on olnud -14,6C Gudgenby-s 11.juulil 1971 Kliima ekstreemsused Põuad Põud Austraalias on defineeritud nende endi poolt sademete järgi, kus see on kolme kuu peale kokku alla 10% . Seda protsenti võrreldakse regiooni normaalsele sagedusele ja sademete järgi kolme kuivema kuu andmetelt. Veestik
sademete hulk (mm) Keskmine 12,1 12,3 13,3 12,0 12,0 11,4 10,3 9,9 10,3 11,5 11,4 11,5 138 vihmapäevade number Kesk põuane regioon Austraalia kõrbed katavad suure osa Austraalia maast. Suurem osa kõrbetest asub just kesk ning loode osas. Suurim osa Austraaliast on kas kõrb või põuane ala. Kõrbede suurus on umbkaudu 2,3 miljonit ruutkilomeetrit ning hõlmab 44% kogu pindalast. Keskmine vihmasagedus on madal, varieerudes 200-205 mm aastas. Äikesetormid on sagedased selles regioonis, 15-20 äikesetormi aastas. Suve päevane temperatuur kõigub 32-40C vahel. Talvel see kukub 18-23C. Lund selles piirkonnas ei saja. AUSTRAALIA PEALINNA ALA Kõrguse (650m) ja kaugus rannikust annavad põhjuse, miks Austraalia Pealinna Ala kogeb nelja erinevat hooaega, erinevalt teistest Austraalia suurtest linnadest. Canberra on kurikuulus oma kuumade ja kuivade suveilmade poolest ning külmade ja vahetevahel
annaabi.ee 
