Vanemad ei pruugi aru saadagi kui hooletutes kätes nende laps võib olla ja nagu näha, siis sellised situatsioonid võivad halvimal juhul lõppeda traagiliselt. Teose sisu võtab hästi kokku etenduse kavalehel olev tsitaat -,,traagiline lugu, kus vanema põlvkonna moraalituse ja petlikkuse eest maksavad saatuslikku hinda järeltulijad." Järelemõeldes etenduse üle tuleb selle tsitaadiga nõustuda ning raske ongi midagi enda poolt lisada. Kahjuks ei ole ma küll Vihmari esimest lavastust sellest teosest näinud, kuid arvan, et teine lavastust sellest oli küll vaatamist väärt ning nagu ta ise ütles kommentaarides oma viimase lavastuse kohta, et tavaliselt lavastaja õpib midagi igast oma lavastusest ning seekord sai ta mingitele väga tähtsatele asjadele pihta.
Kontakt 4. märtsil 2014 käisin Eesti Draamateatris vaatamas Martin Alguse ja Ingomar Vihmari lavastust "Kontakt". Näidend räägib kolme paari tegelaste lugusid, keda juhuslikud kohtumised tõukavad iseendasse vaatama, endaga uuesti ühendust võtma ja avanema, et üksindusest väljapääsu leida ning eluga edasi minna. Etenduse alguses jäi mulle kohe silma lava- ja valgustuskujundus, mis oli väga mõjuv. Lavalt peegelduvad värvid aitasid loosse süveneda ning panid mind tundma otsekui ühe osana etendusest
tekstile uue ja vapustava dimensiooni andmine. Nagu oleks keegi kohvikannust kuradi välja tõmmanud. [Selle kiitusega ei taha ma põrmugi kahandada säärase olulise teatrifilmi nagu ,,Näitleja Joller" (1960) väärtust. Paraku on viimases liiga palju kuuekümnendate postulaatide järgimist (,,ainult vaesus ja raske töö teevad õndsaks", ,,seks on kuradist"). Andrus Kivirähi ,,Adolf Rühka lühikene elu" jõudis lavale otse teatriaasta lävel Eesti Draamateatris Ingomar Vihmari lavastuses. Süzee ja õhkkonna poolest on see esialgu lähedane ,,Udumäe kuningale", lõpuks aga muutub stiilseks ja vaimukaks isikudraamaks. Kui ,,Libahundi needus" on avar panoraam eesti teatri sajast aastast, siis ,,Adolf Rühka..." näiliselt tähtsusetu, kuid tugeval suurendamisel ometi kirgas fragment sellest panoraamist. Kindlasti pole juhus, et kolmes mainitud teoses (,,Teatriromanss", ,,Ainus ja igavene elu", ,,Libahundi needus") oli kandvaim naisosa Katariina Laugu kehastada. 4
kohad ning samamoodi puuduvad lastele orienteeritud rehabilitatsioonikeskused. Viimase 2-3 aasta jooksul rajatud rehabilitatsiooniüksustes on töö metoodika alles välja kujunemas. Häid tulemusi takistab saavutamast rehabilitatsiooni lõpetavate narkomaanide resotsialiseerimisele ja ühiskonda integreerimisele suunatud süsteem sh väljumisprogrammide puudumine (tugikorter, toetatud töökohad). 2002. aastal alustas ainus rehabilitatsioonikeskus (Vihmari talu) tööd HIV-positiivsete narkomaanidest klientidega. Peamised põhjused ühtse rehabilitatsioonisüsteemi puudumisel on potentsiaalsete teenuse pakkujate motiveerituse ja erialase kvalifikatsiooni puudumine, ühtse 18 rehabilitatsiooni kontseptsiooni ja teenuste osutamise juhiste ning tegevuste finantseerimismudeli puudumine. Põhimõtted: 1
annaabi.ee 
