Sademete režiim Eestis
või isegi aastatega, on ta alati ajutine ilming. Erinevalt paljudest teistest loodusõnnetustest,
mis tekivad äkki, kujuneb põud pikema aja vältel, siis kui sademeid ei ole üldse või kui neid
on väga vähe. Sademete puudus antud piirkonnas toob kaasa veepuuduse üksikutes või
mitmetes keskkonna osades, põhjustades inimtegevuse eri valdkondades veenappuse.
Põud tekib kergemini siis, kui õhutemperatuur on normaalsest kõrgem, mis tingib auramisel
suurenenud veekao. Põuda soodustab ka vihmapuuduse sattumine taimekasvu mõttes
intensiivsele või tundlikule perioodile. Tugevad tuuled ja väike relatiivne õhuniiskus võivad
samuti põua mõju suurendada. Põud iseenesest ei ole looduskatastroof.
Eristatakse põhiliselt nelja põua aspekti:
meteoroloogilist,
agrometeoroloogilist,
hüdroloogilist ja
sotsiaalökonoomilist .
Kolm esimest sisaldavad endas ka võimalust mõõta põuda kui füüsilist nähtust.
annaabi.ee 
