Tiibetis valitseb rohttaimede ja lilledega mägitundra. Hiina loodeosas laiuvad aga kõrbed. Rikkalikuma taimestikuga vöönd jääb Jangtse orust lõunasse, kus kasvab palju igihaljaid tammesid, mände, hõlmikpuid, bambuseid ja palju õistaimi. Xi Jangi orus levivad tihedad troopikametsad. Tänu suurele territooriumile on Hiina klimaatilised erinevused suured. Maa kirdeosas on kuum ja kuiv suvi ning väheke külm talv. Põhja- ja keskosas on pidev vihmaoht, kuum suvi ja külm talv kuni -25°C. Lõunaosas on lähistroopiline suvi ja jahe talv. Lõunaosas saab aastaringselt ujuda, keskmine õhutemperatuur on +30 C ja vesi +22 C. Hiina on loodusvarade poolest rikas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, uraani. Hiina on maailma suurim kivisöe tootja, importides aastas 1200 tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbides ise umbes 200 mln tonni kivisütt. Hiinas toodetakse ka hüdroenergiat. Riigi vetes toimub
tööstusest. Inimeste tööl käimine tähendab tihti tuhandete kilomeetrite läbimist ning see annab põhjust kõnelda moodsa maailma suurimast rahvarändest. Jiangse's on väga hästi arenenud põllumajandus ning tööstus. Põllumajandus on põhiliselt suunatud riisile ja nisule. Sammuti kasvatatakse seal maapähklit ja teed. Peale II maailmasõda hakkas Jiangse's arenema rasketööstus (keemiatööstus). Maa kirdeosas on kuum ja kuiv suvi ning väheke külm talv. Põhja keskosas on pidev vihmaoht, kuum suvi ja külm talv. Lõunaosas on lähistroopiline suvi ja jahe talv. Tänu Hiina suurele territooriumile on kilmaatilised erinevused suured. Riigi põhjaosa asub parasvöötmes, suur keskosa lähistroopilises ja äärmine lõunaosa troopilises vöötmes. Idaosas valitseb mussoonkliima, sise- ja lääneosas mandriline kliima. Kõige külmem on Kirde-Hiinas Suur-Hingani mäestiku põhjaosas (talvel keskmiselt -28°, madalaim mõõdetud temperatuur -50°)
annaabi.ee 
