Eesti elustik ja elukooslused
Kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil. Pooltel
järvedest on see vähem kui 1,5 m. Kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on
huumusained, teisel kohal on fütoplankton.
Järvetaimestik.Taimede jaotus kasvukoha järgi:
Kaldataimed(Kasvukoht: kaldal vee ja maismaa piiril Omadused: taluvad pidevat niiskust ning
üleujutamist kevadise suurvee ja rohke vihmakorral. Liigid: puudest on tavalised pajud ja
lepad, rohttaimedest varsakabi, kollane võhumõõk)
Kaldaveetaimed(Kasvukoht: võivad kasvada pidevalt poolest saadik vees Omadused: Nendel
on pehmesse kaldamudasse kinnitumiseks hästiharunenud juured või juuretaolised risoomid
ning tuulele vastupidavad painduvad varred. Liigid: Kaldavee-taimedest on kõige
ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvkaisel, hundinui, kõõlusleht. Üleujutavatel aladel
domineerivad tarnad)
annaabi.ee 
