Kas maailm väsib vihkamast?
rubriiki!" Piir armastuse ja vihkamise vahel on teatavasti väga väike. Konfliktid ja tülid oleks
otsekui inimese loomuses. On tüüp inimesi, kellele, nagu tundub, et lausa meeldib vihata ja
halba teha. Ja selleks, et ei tekiks vihkamist ja viha, peaksid kõik inimesed olema sarnased.
Seda halli massi on püütud ju erinevates ühiskondades luua. Nagu ka Eestis Nõukogude ajal.
Teadagi, mis sellest kõigest, võrdsusest ja vendlusest, on välja tulnud. Aga kuhu viib meid see
lõputu vihkamiste jada?
Kirikuõpetajad ja usutegelased vastaks sellele ilmselt ühiselt: ,,Vihkamine viib otse
põrgusse!" Samas tundub, et ühiskond sunnibki meid vihkama, sest enamus ei pea ju
loodusega harmoonias kloostris elavaid inimesi normaalseteks. Kuigi just nemad elavad selle
ideaalse vihavaba maailma lähistel, mis aga enamasti toob endaga kaasa masendava vaesuse.
Armastuses elades ei tohiks raha ollagi määrav tegur, kui süüa on ja hing sees püsib. Sest
nagu on kunagi õelnud E.M