Ta kuulutab, ründab ja norib, kui mõni teine filosoof arutaks ja paluks täpsustusi. Ta on subjektivist. Igasuguses objektivismis peitub taustal subjekt. Ta on võitlev filosoof. Filosoof ei kirjelda, mõista ega seleta, vaid loob, määrab ja otsustab; filosoof väänab reaalsust. Ekslikult on teda peetud saksa natsionalistiks.“Nii nagu ma olen loodud, olen ma sisimas võõras kõigele saksalikule, isegi sel määral, et sakslase kohalolek häirib mu seedimist.“ Ta vihkam masse ja masivaimu. Ta oli keerulise stiiliga ega hoolinud lugeja harvamusest. Ta on kirjanduslik filosoof. Ta väidab, et teeb oma filosoofiat vasaraga: “ Tähtsaim tingimus on vasara tugevus, rõõm hävitamisestki. Käsk “saa tugevaks”, sügav veendumus selles, et igaüks, kes loob, on tugev...” Nietzsche tunnetusteooria – selle taustaks on vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on tõde, teatud vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele
tee... - Ära usu mu ilusaid sõnu, enne kui pole näinud tegusid.Ära usu mu süütuid silmi, enne kui pole näinud neis pisaraid. Ära usu mu meelast naeratust, enne kui pole näinud mu mossis suud. Ära usu kõike, mida minust räägitakse, enne kui pole mind ise tundma õppinud . - Ma vihkan , et näen sind öösiti unes. Ma vihkan , et ei saa sult pilku ära pöörata. Ma vihkan su olemasolu. Ma vihkan iga sõna , mis sa mulle öelnud oled. Ma vihkan seda kui sa minuga ei räägi. Ma vihkam su sõpru. Ma vihkan su armsaid näoilmeid. Ma vihkan su kõnnakuid. Ma vihkan su piltilusaid silmi. Ma vihkan , kuidas sa mind vaatad ja muigad. Ma vihkan su häält , mis ei lähe mul meelest. Ma vihkan , seda kuidas teised sind vaatavad. Ma vihkan su üleolevaid pilke. ma vihkan seda kui sa vaikid. Ma vihkan seda kui sa räägid. Ma vihkan seda kui sa kõnnid must mööda. Ma vihkan kui sa üritad minuga rääkida. Ma vihkan seda kui sa teed näo , et ei pane mind tähele