Carl Hermann Hesse
seesmisest lõhestatusest. Vaid harva saavutab ta kirgastumise kas siis muusika , luule või mõtte kaudu
need on hetked, mil ta tunneb jumala juuresolu, tajub, et harmoonia ja rahu leidmine on võimalik,
sest kuuldud meloodias või loedud ridades on see olemas. Harry Halleri elu on olnud võitlemine
ühelt poolt tahaks ta turvalist mugavust, teisest küljest pole seda võimalik saavutada, olles seesmiselt
lõhestunud. Seepärast ta vihkabki ennast.
,,Traktaat Stepihundist" interluudium oli algselt trükitud muust tekstist erinevas kirjas ja odavale
paberile. See kujutab endast veel ühte portreed, kellegi kolmanda isiku analüüsi Harry Hallery kohta,
mis on esitatud külmas, iroonilises keeles ja meenutab psühhoanalüüsi. Siin korduvad juba eelmisest
osadest tuttavad teemad: rahulolematus, kohanematus, lõhestatus inimlikuks ja hundilikuks
loomuseks
annaabi.ee 
