Klassitsismi referaat
seria (nt. A. Scarlatti) ja eriti prantsuse lüürilise ooperi viljelejad (J.-B. Lully). Haripunkti
jõudis klassitsisim eelkõige Glucki ooperiloomingus, seejärel Ciini klassikute Haydini ja
Mozarti muusikas ning Beethooveni varaseis teoseis. Püüdes tõusta kõrgemale argisusest,
püriti üldistavuse ja vormi tasakaalukuse poole, välditi rahvuseripära (nt. Mozarti Hispaania-
aineliste ooperite ,,Don Juan" ja ,,Fiagro pulm" muusikas pole hispaanialikkusele vihjetki).
Muusikas avaldus klassitsism kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B.
Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb
peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma
instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfooniat, sonaati, kontserti) ja
kammerteoseid (sonaati, triod, kvartetti, kvintetti). Valdavaks sai ilmalik muusika ja
homofoonia
annaabi.ee 
