Eesti teatri ajalugu
äärmiselt teatraalseks.
Üldiselt on varasemad juhtivad näitekirjanikud aga tagasi tõmbunud. Pikkamööda on tõusnud
küll uus autorite rühm - Andrus Kivirähk, Mart Kivastik, Jaan Tätte jt.
11
Lavastajate hulgas on 1960. aastatel alustanud põlvkond veel üsna aktiivne, kuigi ilmutab
vahel väsimuse märke. Kõige intrigeerivam sellest rühmast on olnud Mati Unt, kelle
lavastuste erudeeritud vihjelisust ja peent irooniat tuuakse tavaliselt "postmodernistlike"
hoiakute näidiseks.
Kuid 1990-te keskseteks nimedeks olid mõnevõrra nooremad Priit Pedajas ja Elmo Nüganen.
Pedajas äratas esmalt tähelepanu aeglaste, mediteerivate, meeleolurõhuliste
lavastustega.Nüganen osutas oma esimestes lavastustes eesti teatris nii harva nähtavat kergust,
sära ja rütmilist elevust; tema järgnev areng on kulgenud psühholoogilise süvenemise suunas.
annaabi.ee 
