Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel
tu quoque). Selle asemel, et väide
ümber lükata, süüdistab üks inimene teist või viiakse tähelepanu enda või oma vigade pealt
kellegi teise peale või nende vigade peale. Süüdistus ei pea olema tõene, seda võidakse
kasutatada üksnes mõju avaldamiseks. Inimesest lähtuva argumendi alla kuulub ka enda
näitamine heast küljest, sealhulgas ka enesekiitmine. (Aava 2003: 52–56)
Eesti keeleteadlane Martin Ehala liigitab argumentum ad hominemi alla ka autoriteedile
vihjamise kui ühe demagoogilise mõjutusvõtte. (Ehala, Kitsnik 2011: 6) Autoriteedile
viitamist võib pidada üldiselt tõsiselt võetavaks tõestamisliigiks, ent tuleb vaadata, kas
tegemist on pädeva inimesega midagi ütlema.
Näide tu quoque’st :
Prof. Smith ütles Prof White’ile: „Sa oled liiga karm enda õpilastega,“ mille peale prof.
White vastas: „Kindlasti ei ole sina õige inimene nii ütlema. Just eelmisel nädalal kuulsin,
kuidas mõningad sinu õpilastest vingusid