mis algas piltkirjaga ja lõppes selle muutumisega nn kiilkirjaks. Kiilkirja uurijaid jahmatas kõige rohkem selle keerulisus. Kuigi kasutati kõigest viit kiilu - horisontaalset, vertikaalset, viltust ülalt alla, viltust alt üles ja nn nurkkiilu, moodustati nendest peaaegu loendamatul hulgal erinevaid kombinatsioone. Ent Mesopotaamia kohmakas kirjaviis ja suured kirjutusvahendid muutsid kirjutamise võrdlemisi tülikaks. Savist raamatuil ja vihikuil oli suur puudus, nad olid rasked ja kohmakad. Viiekümneleheküljeline raamat kaaluks savile kirjutatuna umbes 50 kilogrammi. Kirjutamisel suruti teravaotsalise tikuga märke pehmesse savitahvlisse, mis seejärel pandi päikese kätte kõvenema. Peale savi polnud teist materjali, mis oleks kirjutamiseks kõlvanud. See moodus aeglustas kirjutamist märgatavalt, kuid see-eest olid valmis tahvlid väga vastupidavad. Meie aja arheoloogid on leidnud neid tuhandete viisi ja
Kiilkirja uurijaid jahmatas kõige rohkem selle keerulisus. Kuigi kasutati kõigest viit kiilu - horisontaalset, vertikaalset, viltust ülalt alla, viltust alt üles ja 4 nn nurkkiilu, moodustati nendest peaaegu loendamatul hulgal erinevaid kombinatsioone. Ent Mesopotaamia kohmakas kirjaviis ja suured kirjutusvahendid muutsid kirjutamise võrdlemisi tülikaks. Savist raamatuil ja vihikuil oli suur puudus, nad olid rasked ja kohmakad. Viiekümneleheküljeline raamat kaaluks savile kirjutatuna umbes 50 kilogrammi. 2.1.2 Semiidid Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri.