idanaabritelt. Ma usun, et armastust võib ka ilma klobimata ka väljendada, sest see mis oli ei pea enam käima järgnevatele sugupõlvedele edasi. Palju parem oleks, kui lapsed ja lapselapsed oleksid palju rahulikumad ning nad ei peaks kannatama vägivalla all. Inimesed, kes kannatavad koduvägivalla all on täiesti tavalised, neil pole kirjutatud ette, et nad kannatavad peksmise all. Need inimesed võivad olla ka meie kõige kallimad ja samas ka kõige vihatumad. Enamasti on tegu lastega või emadega, harvamini isadega või vanavanematega. Kui keegi teab, et selline asi on kellegi tuttaval, siis on hea kui räägitakse sellest kannatunaga, sest see võib päästa kasvõi kellegi elu. Kunagi ei tea, kui vihaseks võib minna raevus inimene. Autor arvab, et parem oleks kaitsta oma sõpru, kui vaadata pealt, kuidas teine inimene on mures ja võib- olla juba lootuse kaotanud sellest välja tulla. Koduvägivalla juures ei saa ette võtta midagi sellest,
Tähtsal kohal oli ka karjandus. Peamiselt peeti lambaid ja kitsi, kes leidsid ka kehvalt mägikarjamaalt midagi söödavat. Orgudes kasvatati sigu ja veiseid. Rohkem hinnati veoloomaks sobivaid härgi, sest tolleaegsed lehmad olid õige kesise piimaanniga. Rohurikastel tasandikel aretati hobuseid armee tarvis. Talupojad teadsid tavaliselt vaid seda, mis toimus nende külas või lähiümbruskonnas. Rohkem oli tegemist paduvihma ja põuaga ning kardeti sõjaväe läbiminekut. Kõige vihatumad inimesed olid külades keisri maksunõudjad, sest nad olid üsna kiired petised. Maksude paremaks kättesaamiseks oli kehtestatud ühiskäendus. Kui keegi jättis enda maksud maksmata ja põgenes, pidi ülejäänud küla ka tema osa ära maksma. Suurem osa makse kasseeriti sisse rahas. Selline asi sundis 9 aga talumeest oma saaki linnas müüma, seal aga kehtisid riigi poolt määratud hinnad kõigile põllumajandussaadustele.