V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
kuuesaja üheksateistkümne naelani. Mul on need arvud peas. 81-sel aastal oli neid
kuuskümmend kuus tuhat kuussada kaheksakümmend naela. Ja tänavu, vannun seda,
ulatuvad nad juba kaheksakümne tuhande naelani! Nelja aastaga kahekordseks tõusnud!
Õudne!»
Ta peatus raskelt hingates, siis alustas ta uuesti ärritatult:
«Minu ümber on inimesed, kes minu kõhnusest rasva lähevad! Te imete mult eküüsid igast
mu poorist!»
Kõik olid vait. See oli üks ta vihatujusid ja tuli oodata, kuni see üle läheb. Ta jätkas:
«See tuletab meelde Prantsusmaa aadlimeeste ladinakeelset palvekirja, kus meid palutakse
neid «koormata» õukonna auteenistusega! See on tõesti koorem! Koorem, mille all selgroog
murdub! Teie, mu härrad, ütlete, et meie pole päriselt kuningas, sest me valitseme dapifero
nullo, buticulario nullo!1 Me alles näitame teile, kas me oleme kuningas või mitte!»
Siis naeratas ta oma võimu tundes
annaabi.ee 
